Lohusalus miniekskavaatoriga tee- ehitusel
Täna räägime sellest, kuidas saab miniekskavaatoriga teed ehitada. Oli kevadine aeg ja lohusalus Ristikivi perenaisel Piretil tekkis mõte, et võiks enda koduaeda tee ehitada. Kevadisel ajal on maapind pehme ja veoauto ei pääse maja taha kuidagi ligi aga septiku tünn on vaja tühjaks tõmmata. Ainukeseks lahenduseks oli killustiku tee rajamine.
Enne tee rajamist:
- määrasime tee kulgemise täpse asukoha ja tee kuju
- mõõtsime välja tee pikkuse ja laiuse
- arvutasime välja vajalike materialide kogused
- planeerisime ehitusetapid ja ajakava
- koostasime kogu projekti umbkaudse maksumuse
Tee asukoht
Tee ei saa krundil kulgeda päris suvalisel kohas. Teed mööda peab kuhugile saama. Hea, kui teed saab rajada võimalikult otse, tuleb odavam lihtsalt. Alati aga ei saa päris joonlaua sirget teed teha. Ette võivad jääda kõiksugu asjad, meil näiteks puud ja kasvuhoone. Sellised objektid panid meie tee pisut looklema, mis tegi tee ka palju ilusamaks ja huvitavamaks.
Tee parameetrid
Kui tee asukoht paigas, siis tuleb seda kõike mõõtma asuda. Kuna teed oli vaja veoautole, siis tuli arvestada ka veoauto laiusega, mis on 2,5 m. Sõiduautod mahuvad sinna juba nagunii ära. Seega panime tee laiuseks 3 m. Kui veoautoga sõidetakse keset teed, siis jääb mõlemale poole ruumi kõigest 25 cm, mida ei ole liiga palju. Tegelikult nõuab see veoautojuhilt täpset manööverdamis oskust, eriti, kui tuleb veel tagurpidi sõita. Tee kogupikkus tuli 70 m. Tee parameetrid määravad ära ka otseselt materialide kulu.
Materjalide kulu
Materjalide koguse arvutamisel midagi keerulist ei ole: teepikkus x laius x sügavus. Suurim mure on siin sügavuse määramisel. Tee- ehitusel kehtib see põhimõte, et välja tuleb kaevata kogu muld ehk huumus vähemalt savi alguseni. Probleem seisneb aga selles, et pole täpselt teada, kui paks on mullakiht. Üldiselt on mullakiht 20 cm paks aga see ei ole mingi reegel. Olen kohanud ka 75cm paksuseid mullakihte. Seega paraku ei saa sügavust materialide arvutamiselt täpselt paika panna vaid tuleb võtta mingi keskmine. Meie võtsime selleks 30 cm. Siin kohal tuleb arvestada, et tegeliku koguse saad alles siis teada, kui kogu tee süvis on välja kaevatud ja sa näed reaalselt, kui paks mullakiht tegelikult on.
Ajakava
Nüüd oli vaja välja mõelda, et mis ajal me seda teed ehitama hakkame ja juba alguses otsustasime, et teeme tee valmis kahes etapis. Etappidesse jaotamise mõte olid, et hoiame raha kokku. Tee ehitamine ei lähe eteppide tõttu odavamaks vaid mõtlesime, et kui ühe osa teeme üks aasta ja teise osa teine aasta, siis ei pea samal aastal nii palju raha ära kulutama. Siin oli meil vaja seda kooskõlastada päris mitmete teguritega:
- kuna saame süvise valmis kaevata
- kuna me saame objektile kruusa, liiva ja killustikku
- mis ajaks saame minilaaduri renti võtta
- kunaseks saame pinnasetihendaja renti võetud
- kuna saame geotekstiili süvisesse pandud
Kaevetööd miniekskavaatoriga
Kõige olulisem oli muidugi valmis kaevata tee süvend. Et seda teha, märkisime maha jooned, millede vahele tee jäi. Kasutasime selleks terasvaradaid, mille vahele tõmbasime nööri ja surusime nööri vastu maad. Punaka spreiga tõmbasime mööda nööri jutid ja nii saigi tee maha märgitud. Nüüd oli kord kaevetööde käes. Tõin selleks kohale miniekskavaator Volvo EC18D. Tegemist on väikese masinaga, mis kaalub vaid 1,8 tonni. Eelnevalt oli ära ostetud ka geotekstiil, mis mahtus koos kopaga haagisele. Esimese etapi tee pikkus oli 35 m. Seda maad sai kaevatud 1 päev. Kohati oligi mullakiht 50 cm paks. Panime geotekstiili alla.
Täitematerjalid
Kuna tee alguses oli mulda peal vaid 10 cm, siis sinna alla me kruuse ega liiva ei pidanud vajalikuks panna vaid lasime kohe killustiku tuua. Veoautoga toodi 20 tonni kildu. Kasutasime fraktsiooni 16/32. Selle koorma tõmbasin kopaga teesüvendisse laiali. Kuna esimesel päeval meil objektil minilaadurit ei olnud siis tuli paraku miniekskavaatoriga kasutada ümberkantimist. See on väga kohmakas ja palju aega nõudev tegevus aga meil polnud ka valikut.
Rendi masinad
Järgmisel päeval saime rendist pinnasetihendaja (240kg) ja minilaaduri Avant 640. Pinnasetihendaja saime Keila Cramost ja Avanti ühe kohaliku mehe käest. Enda Avanti ei saanud seetõttu tuua kuna haagisele ei mahu korraga üle ühe masina. Aga masinad käes ja tööd jätkusid. Minilaaduriga oli järgmiseid kruusa ja killustiku koormaid lihtsam ettevedada, kui kasutada kopaga ümberkantimise tehnikat. nii, kui kruus maha sai, lasime selle pinnasetihendajaga kinni ja geotekstiil all. Veokas tuli, kallas killustiku juba kruusa alguse kihile peale. Laaduriga sai see jälle kruusa pinnale laial veetud ja pinnase tihendajaga kinni lastud. Korra mainiks seda, et Avanti puudus on see, et ta jääb pehmetes materialides, eriti liivas ja kruusas kergesti kinni.
Kokkuvõte
Pole see tee-ehitus ka mingi raketiteadus aga siiski on vaja seda eelnevalt läbimõelda, planeerida ja kalkuleerida. Kasutada tuleb nii minilaadurit, kui ka miniekskavaatorit ja kindlasti pinnasetihendajat. Kui oskad ise masinatega tööd teha võid neid ka alati rentida või rendid masina koos juhiga.